• OMX Baltic−0,42%297,09
  • OMX Riga0,4%867,99
  • OMX Tallinn−0,13%1 958,56
  • OMX Vilnius−0,26%1 164,64
  • S&P 5001,6%5 658,02
  • DOW 301%41 074,66
  • Nasdaq 2,69%17 916,09
  • FTSE 1000,07%8 500,57
  • Nikkei 2251,13%36 452,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • OMX Baltic−0,42%297,09
  • OMX Riga0,4%867,99
  • OMX Tallinn−0,13%1 958,56
  • OMX Vilnius−0,26%1 164,64
  • S&P 5001,6%5 658,02
  • DOW 301%41 074,66
  • Nasdaq 2,69%17 916,09
  • FTSE 1000,07%8 500,57
  • Nikkei 2251,13%36 452,3
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%92,65
  • 09.12.14, 07:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Visegradi-maad tahavad osa Junckeri investeerimisfondist

Visegradi riigid plaanivad osa saada Euroopa Komisjoni väljakuulutatud 315 miljardi euro suurusest investeerimisfondist, et ühendada oma energiavõrgustikud. Ühtlasi püüab Visegradi grupp leida oma kohta Euroopa Liidu poliitikas, kirjutab Financial Times.
Jean Claude Juncker
  • Jean Claude Juncker
  • Foto: epa
Visegradi-maade ehk Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Poola ambitsioonid suurenesid pärast seda, kui neil õnnestus oktoobris toimunud kliimakõnelustel ühendada jõud, et saada mitmeid järeleandmisi. Senini oli Ungaris asuva väikelinna nime järgi nime saanud liit täitnud poliitilise jututoa ning kultuurivahetuse eesmärki.
Visegradi grupi poliitikud ning diplomaadid on öelnud, et soovivad mainitud edu laiendada ka selliselt, et riigid saaksid osa Jean Claude Junckeri 315 miljoni suurusest investeerimisfondist, et ehitada uus energiainfrastruktuur. Visegradi riigid sõltuvad suurel määral Vene gaasist.
„Olemas on huvi, et ühiselt selles suunas töötada,“ lausus Tšehhi alaline esindaja Euroopa Lidus Martin Povejšil.
Junckeri investeerimisplaani eesmärk on elavdada Euroopas majanduskasvu. Siiski on plaan saanud ka kriitika osaliseks, kuna selles ei kajastu prioriteetne valdkond. 
Juncker on öelnud, et tema meelest oleks mõistlik rõhutada erinevate energiaprogrammide, näiteks energiavõrkude ühendamiste ning energia varustusallikate mitmekesistamise rahastamist. Viimased on olnud prioriteediks eeskätt Ida-Euroopa riikidel, kes sõltuvad energiavaldkonnas suurel määral Venemaast. 

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele