• OMX Baltic−0,17%299,54
  • OMX Riga−0,12%888,37
  • OMX Tallinn0,11%2 063,48
  • OMX Vilnius−0,02%1 207,48
  • S&P 5000,09%6 249,37
  • DOW 300,18%44 102,01
  • Nasdaq 0,04%20 685,93
  • FTSE 1000,22%8 958,43
  • Nikkei 225−0,04%39 663,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%90,89
  • OMX Baltic−0,17%299,54
  • OMX Riga−0,12%888,37
  • OMX Tallinn0,11%2 063,48
  • OMX Vilnius−0,02%1 207,48
  • S&P 5000,09%6 249,37
  • DOW 300,18%44 102,01
  • Nasdaq 0,04%20 685,93
  • FTSE 1000,22%8 958,43
  • Nikkei 225−0,04%39 663,4
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%90,89
  • 09.12.14, 07:22
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Visegradi-maad tahavad osa Junckeri investeerimisfondist

Visegradi riigid plaanivad osa saada Euroopa Komisjoni väljakuulutatud 315 miljardi euro suurusest investeerimisfondist, et ühendada oma energiavõrgustikud. Ühtlasi püüab Visegradi grupp leida oma kohta Euroopa Liidu poliitikas, kirjutab Financial Times.
Jean Claude Juncker
  • Jean Claude Juncker
  • Foto: epa
Visegradi-maade ehk Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Poola ambitsioonid suurenesid pärast seda, kui neil õnnestus oktoobris toimunud kliimakõnelustel ühendada jõud, et saada mitmeid järeleandmisi. Senini oli Ungaris asuva väikelinna nime järgi nime saanud liit täitnud poliitilise jututoa ning kultuurivahetuse eesmärki.
Visegradi grupi poliitikud ning diplomaadid on öelnud, et soovivad mainitud edu laiendada ka selliselt, et riigid saaksid osa Jean Claude Junckeri 315 miljoni suurusest investeerimisfondist, et ehitada uus energiainfrastruktuur. Visegradi riigid sõltuvad suurel määral Vene gaasist.
„Olemas on huvi, et ühiselt selles suunas töötada,“ lausus Tšehhi alaline esindaja Euroopa Lidus Martin Povejšil.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Junckeri investeerimisplaani eesmärk on elavdada Euroopas majanduskasvu. Siiski on plaan saanud ka kriitika osaliseks, kuna selles ei kajastu prioriteetne valdkond. 
Juncker on öelnud, et tema meelest oleks mõistlik rõhutada erinevate energiaprogrammide, näiteks energiavõrkude ühendamiste ning energia varustusallikate mitmekesistamise rahastamist. Viimased on olnud prioriteediks eeskätt Ida-Euroopa riikidel, kes sõltuvad energiavaldkonnas suurel määral Venemaast. 

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 0 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele